Oli kaubandusasutusest ükspäev mõningat õgitavat tavaari tarvis. Kaesin siis natuke igatmasti puu- ja muidu juurikate hindu ka, millega seoses tekkis mõte. Porknad, tuhlid, sibulskid ja kapsapääd on hetkel jummalasta mõistliku hinnaga. No kae nüüd ise, seltsimees või seltsidaam kaaskannataja - vaaritad noist keeduse valmis ja saad ilusti-kenasti odavalt hiiglasliku potitäie õgimist mitmeks õndsaks ööpäevaks, vegan ka ja puha. A' kui lihahimu peaks siiski valusasti vastu kolpa ja kõhtu põrutama, võiks äkki mõne poliitiku juurikate manu patta pista. Niikuinii oled selle poliitpudulojuse (põhi)mõttelageda vegetatiiv-eksistentsi oma maksudega juba kinni tagunud, las nüüd annab miskit vastu ka.
Lihakehast ja rupskitest saaks veel mõndagi hääd-paremat, vorsti-pasteeti näiteks, peenemast gurmeest, nagu aju-tempura hoisini kastmega, parem ei kõnelegi. Poliitbroileri aju peaks veel eriti hõrk olema, kuna seda pole mõttetegevusega reostatud 😆
Mingisuguse veidra ajuseose tõttu meenus nüüd, et mõni aasta tagasi tegid Swedistani noored progressiiv-regressiivsed liberid kuhugi-kellelegi ettepaneku seadustada intsest ja nekrofiilia. Asi siis pole kannibalismi teemal sama teha.
Hirm praevardasse sattumise ees (ons selle kohta mingi foobia-lõpuline sõna olemas?) peaks teoreetilis-diureetiliselt olema hää motivaator igale poliitikule või poliitikuks pürgijale. Kui ikka teravaks viilitud hammastega rahvamass silmatorkavalt vahedate väitsade-kahvlitega ukse taga määritud taldriku ootel on, küll ta siis ka säädusi-määrusi-eeskirju vorbib just täpipäält ja täht-tähelt sellesinase näljase massi nõuete perrä.
Või kuidas?
