Kuna vana kompuuterdamise raalarvuti läks kõrgeealisuse tõttu nupust napakaks ja kiiruses võistles tigude liigas, olin ükspäev sunnitud tengelpunga tuulutama ja uue massina sebima. Õnneks polnud väga kirves ka, kuvaldast röökimata.
No krutin vajalikud asjandused külge, panen uuekese käima ja... Andku billisofti pimesikummardajad andeks, aga paistab, et Pisipehmetel Akendel pole XP a'ast saati suurt midagi pääle välimuse muutunud. Ikka sama ogar süsteem. Sätteid otsi kuri teab kust nuka tagant, kõiki faile ei loe välja, väliselt kõvakettalt "kaotab" pooled asjad puhta ära, heli on... kuidas see Vilde luulutaski: nagu jookseksid jänesed mööda plekktoru igaviku poole, murumunad suus.
Sada muud jama sinna otsa. Lõpuks kadus viimnegi viitsimine jännata.
Ah, peppu kah. Läks pääle vana hää Linux Mint ja hädad kadusid nigu nõiaväel. Setingud-sätungid ilusti-kenasti menüüs ühe koha pääl, faile loeb soravalt, välisketta "kaotsilännu" asjad ilmuvad välja, heli on nigu kontserdisaalis...
Siit amoraal: ei tasu seda va pisipehmet pruukida ühti.
Anarhia on korra ema.
Ja ma ei vihja siinkohal noile pseudoanarhistidele, kes praegu Mikihiirte maal täiesti lambist võetud põhjusel laamendavad.
Linuxi pruukijad mõistavad ;)
Pee-Ess! Mu kunagi Linuxi suhtes pisut skeptiline provva ei taha nüüd muud nähagi :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar