Millegipärast meenus, et ükskord kuskil mingis kommentaariumis hakkas keegi mingil äraseletamatul põhjusel mölisema, et miks, perkelekuradi päralt, peaks üldse vallamajasse või muidu omavalitsusse mitu korda aastas asja olema, kui selleks otstarbeks oleks võimalik ka mingi veebipõhine asjandus luua. Et muudkui sigid IDioodikaardiga losse, täidad, digiallkirjastad ja saadad ära. Avaldad avalduse, teed altkäemaksu ülekande või ajad messengeris vallavanema sekretäritibinale keelt kõrva... Oi kui mugav, jääb rohkem aega kasvõi eneserahuldamiseks!
Aga reaalsus lööb kõvad korrektiivid sisse, nii et ise kohale vantsimine osutub ikkagi kõige mõtestatumaks nähtuseks siin hulluks läinud maailmamuna peal.
Daamed ja härjad, manage nüüd silme ette, kuidas te istute mugavasti oma kompuutrite manu maha. Avate brauseris näiteks eesti.ee või omaviletsuse veebilehe ja üritate sisse logida. Juba algabki kirumine, kiunumine ja valimatu sõim teenusepakkuja, sertifitseerimiskeskuse, vigase ID-tarkvara ja kinnijooksnud brauseriplugina aadressil. Vahepeal proovite mobiil-ID-ga ja sõim muutub kräunuvaks serbohorvaadikeelseks rõvetsemiseks. Vannute maapõhja ja karu tagumenti kõik ettejuhtuvad, näiteks vabariigi viletsuse, Savisaare, Putini, Merkeli, Obama, sionistid, feministid, homod, heterod, soomlased ja somaallased (ega neil kahel viimasel vist varsti suurt vahet polegi), muudest pabulatest ja pagulastest röökimata. Kaevate prooviks kuskilt sahtlipõhjast välja juura ajastust pärit panga paroolikaardi, mille järel manatavate nimekirja lisanduvad Ansipi ämm, Priit Toobal ja vanakuradi vanaema. Tühjenenud patareiga PIN-kalkulaator täiendab nimekirja naabrimehe lehma, Kadri Simsoni, Toomas Indrek Elvise ja muude väljamõeldud tegelastega. Lõpuks läbi häda ja hukatuse sisse saanud, soovite arusaamatult koostatud avalduse vormi tõttu juba kuulipritsi osta ja amokki joosta.
Kuna vahepeal olete mitmetunnise pusimise kõrvale hunniku pitsat, külgkorvitäie tuhlikrõpse ja pangede viisi sossasoolat näost sisse ajanud, otsustate ikkagi paksuks mitte minna ning hoopis ise kohale jalutada või ratastada (keda see mõni verstake vallamaja juurde ikka tapab)...
Suure ähkimisega pärale jõudnud, ajate silmad jõlli, saades vajaliku asja aetud nii umbes täpselt viie minutiga. Ja paadunuimgi Püha Bürokratiuse kummardaja tundub kogu eelneva kõrgtehnoloogilise õudukaga võrreldes lausa inimese moodi olendina.
Päris kahju hakkab eelnevalt raisatud ajast, tervisest ja rahast, eks ju?
Raisku läks korralik patsahkam elektrit, mis teatavasti maksab.
Raisku läks raha, mille mitme tunni jooksul kulutasid rämpstoidu peale ära.
Raisku läks mõnel juhul ka mobiilne andmesidemaht.
Raisku läks aeg ja raha, mille kulutasid rikutud närvide ravimiseks.
Raisku läks... jne...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar