kolmapäev, 5. oktoober 2016

Vahepala ehk Vanduva Nõu Teooria

Jäin mõtlema, kust karumustikast see presidendistunud tibilinski ikkagi järsku täitsa lambist välja kargas?
Kui nüüd õigetpidi aru sain, oli ta enne kuskil Brüsselis mingis kontrollikojas miljardite kasutamist kontrollerdamas? Siit siis kohe ka paar varianti.

Esiteks, äkki kühveldas ta ise salamahti mõned millid enda tasku? Või võttis altkäe-ülejala? Kukkus laristama, lakkus kuristama? Jäi vahele, degradeeriti ja peab hakkama kokkuahnitsetut presidendipalgast (st Eesti maksumaksjate rahast) tagasi maksma...

Teine võimalus oleks, et sattus töö käigus mingite suuremate mahhinatsioonide otsa, äkitse koguni nt Merkel või Juncker olid raha vasakule sebinud? Seega oli tarvis suurte sakste heaolu kahjustav nähe ohutustada.

Ja kuna kuskil Pribaltikas hakkas just sobivasti oblastikomitee peasekretäri koht vakantseks jääma, saadeti Toompääle vihje, et tehke natuke tsirkust ja kukutage kõik need repsid, kaljurannad ja kallased läbi, me saadame teile ise presidendi...
Trooja hobuse.
Või, noh, nigu vene ajal saadeti Moskvast igatsugu käbineid ja vainosid.
Nüüdseks peab ikka väga loll ja/või ajupestud olema, et mitte näha ja muul moel tunnetada €uroliidu ja NSVLi olemuslikku samasust!

esmaspäev, 29. august 2016

Suvaline uitmõte

Peaks omale kunagi elektripõllu rajama - põllumajanduse uus tase... Kui juba ämma lillepeenrast sain 1V kopikatega kätte, kasutades suvalisi ettejuhtunud metallitükke, ehk vasktoru juppi ja pikka tsingitud kruvi, mis siis veel korralike ja täpselt kalkuleeritud materjalidega välja tuleks...? Mikikeele mõikajatele vihjeks - earth battery. Maakeelset terminit paraku ei tea.



esmaspäev, 20. juuni 2016

Väike tõuks või midagi

Järjekordne mürkroheliselt öko ja taaspruukimine, todapuhku äiapapa aretis oma lapselastele.
Huvitav, kui paljud tänapäeva nooremast (de)generatsioonist suudaks perrä teha? Nujah, lihtsam on poest osta.
Kuuldavasti olevat parem sõita kui plekist, plastist ja tatist kokkukäkitud tehasetoodanguga...


pühapäev, 19. juuni 2016

Tuulutust vaja?

Sai väheke kõikvärki träna ühest kolikambrist teise veetud ja eelnevalt sedasamust sorteeritud.
Kõige muu hulgas sattus näppu mingil arusaamatul moel minu kätte jäänud raali toiteploki vent.
Ja kargas peakolusse napakas idee, et proovin.
Mõeldud-tehtud. Orgunnisin kuskilt 9V patarei ja mingi ühendamise vahetüki. Jootsin samuse ühenduslüli juhtmete külge, liimisin patarei korpusele - ja ennäe, ongi olemas taskuventilaator.
Lülitiga ei viitsind jännata, käib praegu niisamagi.
Taaskasutus, ühesõnaga.
Netist leidsin ka huvitava idee, kuidas todasama venti pruukida mingisuguse Joule thiefi (sain aru, et mingit sorti pingemuundur vms?) abil kondiraputaja küljes moblalaadimise genekana. Võib-olla kunagi proovin sellegi ära.
Veel üks vahend, millega riigile ja kapitalitsile rahakoti pihta lajatada.

Pilt ka:


esmaspäev, 9. mai 2016

Vahepala "sallivusest", vol. 2





Leidsin paberipahna seast eelmisel aastal Helsingforsi-nimelisest kalurikülast kaasa kahmatud lehe, Voima! või miski säänne nimeks. Paistab olevat kristliku usuhulluse vastaliste usuhullude (loe: ateistide) propagandaüllitis. Sinna sekka veel igatsugu muid vasakäärmuslasi mingite segaste mulinatega.
Tahaks õkva näha, kas ja kuidas nood samad tegelased julgeksid usuvastalist möla avaldada moslemitele suunatult? Või pelgavad pommivööd ja taharrush gamead?
Ühe soojaga võiks omasooiharate organisatsioon kah mõne lendlehekese välja anda, kus "Allahu Snackbar!" röökijaid süüdistataks homofoobias.
Kõnelemata feministidest/feminatsidest. Kas nood julgeksid mõnele moslemimehikesele kaela pääle ronida, et miks ta, raibe, oma naisi burkasse topib ja luku taga hoiab? Ah? 
Teisalt, millalgi (jaanuaris?) oli ju vist Berliinis mingi ajupestud naiselaadsete olendite demonstratsioon, kus põhiloosungina tassiti mööda tanumaid suurt plakatit: "Better rapists than racists!" - ajupesu eriti tülgastav näide.
Meenus Orwelli tuba 101...
...ja niisama kaksikmoraal.

neljapäev, 5. mai 2016

Taoks trummi kah vahepeal? Vol. 2



Läksin väheke hoogu selle trummiasjandusega.
Tasahilju nikerdasin tööl pauside ajal oma lõbuks ühe vidina valmis - basstrummi pedaali. Paras (aju)kepp oli küll välja mõelda ja sobivaid detaile leida... Nii tööl kui kodus tuhnisin kõik nukatagused läbi, et materjalidel ja muil juppidel sabast kinni haarata. Aga kätte sain, mis vaja.
Korpus on mingi kunagise sahtli või riiuli tükist, talla alla käiv latakas lõigatud vineertooli põhjast. Too pöörduv värgendus, mille küljes nui paikneb, sai liimitud paarist kandilise puupulga jupist ja ümaramaks lõigatud. Nimetatud vidina nõndaütelda teljeks on mingi jalgratta ehk kondiraputaja vana ja ivake kõver kiirkinnituse polt, millele keerasin pikema keerme peale ja vahele pistsin mingi peene plasttoru jupid nuiahoidiku enam-vähem paigas pidamiseks. Labidaga veneaegsetest varudest Litol-24 määret vahele ja lippab küll. Tallalaua hinge (mitte soul või sielu, heh) leidsin kõikvärki rauakolu hulgast, nagu enamuse kruvisid-polte-mutreidki. Kasutasin ka nahka siin-seal. Seda sain ühest lagunenud nahktagist nii palju kui vaja. Muuhulgas on praeguse seisuga samast nahast ka nui, mille sain nahariba veneaegse (jälle!) kummiliimiga ümber pika kruvi otsa liimides. Tegelikult oleks vaja midagi pehmemat, aga käib esialgu kah.
Vedru asemel on kummipael, aga seni ajab veel asja ära.
Ainuke otsene kulu oli paar metallist naelutusnurka, 32 €-kopikat tükk. Kui see välja arvata, siis kokkuvõttes taaskasutus missugune! Mõni liigkasuvõtjast kapitalist ka kindlasti nutab nüüd kuskil oma ülekullatud ja briljantidega ehitud kuivkemmergu nurgas pihku, et ma ei ostnudki ränga raha eest mingit Tama või Ludwigi über-super-hüper bassinottijat. Iron Cobra ja mis nad kõik veel olid...
Mõistagi pruukisin tegemise käigus kurjasti tööandja pakutavaid võimalusi, nagu ketas- ja lintsaag, puurpink ja lihvmasin.
Sorry, pilt jäi nats tume. Ei viitsind paremat teha ega olemasolevat töödelda. Ehk allpool olevalt paistab paremini?

Enne aretama hakkamist uurisin isajänesestki mõista võimaluste piires "päris" ehk tehases toodetud pedaalide konstruktsioone. Peamiselt ülekannet. Selgus, et seda on 3 põhilist tüüpi - ketiga, rihmaga ja otseülekandega (niinimetatud kardaanidest praegu ei räägi, eksole). Otseülekande välistasin kohe, oleks minu jaoks liiga täppistöö olnud. Ketiga olnuks samuti palju pusimist. Seega jäin rihma juurde, mille materjali sain samast eespoolmainitud tagist. Näis, kui kippelt kulub.

Tuli välja mis tuli, vildakas, kohmakas ja logisev, aga peaasi, et töötab. Blast beatiga seda lammutama küll ei hakka. Pigem siis juba mingi uimasema diskuga, irw.
Nüüd on teine häda. Kuskilt vaja piisavalt kõmisev anum leida. Tööl vedeles üks jämeda kanalisatsioonitoru jupp, millele saanuks miskit nahaks peale pingutada, aga keski tõbrik oli selle pikuti pooleks lõiganud. Mine või meie kohaliku jõenire äärde ööpimediku varjus vihmaveekanalisatsiooni toruotsi saega maha nüsima. Üks võimalus oleks ka suur plastkanister, aga annab veel hulk aega oodata, kuni nitrolahusti selle seest otsa saab...

Seniks tegin töölt leitud materjalijääkidest cajóni sarnase kasti. Kaas, põhi ja küljed on 13 mm MDF-plaadist, notitav või tambitav külg 4 mm kasevineerist, auguga külg soome papist. Lõikasin viimasele käsitsi-jalgsi parajalt loperguse ava ja käis küll. Egas ma asja müüma hakka, oma ja laste lõbuks nihverdasin. Pole vist päris proportsioonis, laiem peaks olema. Asi muidugi selles ka, et kasutasin, mida saadaval oli. Taaspruukimine, mürkroheline mõtteviis, iga hinna eest tasuta -  ja nii edasi!
Kõlab nagu kõlab, esimene pääsuke või vasikas... Puudu on veel mingid keeled või soolotrummi traadid, samas cajóneid tehakse ka ilma nendeta.




* * *

Vahepeal röögin teile ühest asjast veel. Niipalju, kui netis ja mujalgi tuhninud olen, eeldavad igatsugu DIY pilliehituse õpetused, et mul on midagi olemas või saan räiget raha sellele raisata. Kidrakeeled, helipead, pingutid, trumminahad, soolotrummi snare-traadid jne jne...
Aga vot alternatiive ehk nende vidinate isetegemise juhendeid ei paku keegi.
Ei jää muud üle, kui taarat korjama minna või ise vajalikud jupid välja mõelda ning ehitada.

* * *

Ja nüüd mõelgem, kui palju juba kahju olen seni juba tekitanud? Odav Staggi trummikomplekt (umbes nagu omaaegne Riias toodetu, samast klassist) on nats alla 500 €-ruubliku, ja seegi laguneb peale kaedes kohe ära. Cajóneist ei röögigi - hind alates 200 ja Eestist ostes panevad ahnuritest kaupmehed veel kõvasti otsa... No jätsin ostmata - mis siis? Sellise tühise asja pärast ei hakka vaene kapitalits ometi veel suitsiidi tegema. Vesistab natuke ja elab edasi.
Ning õkva loomulikult on isetegemise rõõm see kõige suurem rõõm!

esmaspäev, 18. aprill 2016

Vahepala "sallivusest"



Lugesin mina-mehike mõni päev tagasi ühest "raha eest riigitruust" ajakirjandusväljaande laadsest ollusest, vist mingi Postmann või Tagblatt oli, ühe totravõitu lausungi: "Sallivus ei tähenda, et sa lihtsalt sallid kedagi, pöörad temast möödudes ükskõikselt näo kõrvale. Sallivus tähendab, et sa võtad avatud meeltega vastu kõik, mida teisel inimesel sulle pakkuda on, ega hooli sellest, et ta on teistsugune kui sina."

Vabandage väegade, daamed ja härjad, aga näiteks minu jaoks tähendab sallivus seda, et kui kellestki möödun, ei pööra mitte ükskõikselt nägu kõrvale, vaid just vaatan, et näh, jälle mingi homo, metroseksuaal, usuhull, neeger, müügimees, poliitik või muu suvaline friik. Siis kehitan õlgu ja lähen edasi. Mis mul õieti nii väga ikka temast, elagu, kuni minu enda elu segama või koguni ohustama ei hakka. Näiteks pommipanemisega, maksude tõstmisega või mõne imetolmuimeja pluss pensionifondi pähe määrimisega.
Viimasel ajal on tegelikult vähemalt Kilulinn säändseid juba nii tuugalt täis, et enam väga ei huvitagi. Tavaline hall mass (oma kirevusest hoolimata), kellega isegi suhelda ei viitsiks.
Sähke teile "Erinevus rikastab!"...nikastab!
Muide, mulle meeldib hoopis poes ühe longeropurgi man nähtud sildike: "Erilisus rikastab!" Vot too on õige loosung. Ainumas häda, et erilisi inimesi on kole raske leida. Isegi tavalised inimesed (hetkel veel kehtivas mõistes) kipuvad juba muutuma seksuaalvähemuseks, keda varsti kaitsma hakata tuleb.

Aga too algusepoolne osundus... Eesti ja suure osa muugi maailma oludes tähendab see midagi umbkaudu sellist:
Maja on koristamata ja laguneb, peldik uputab elamist, muru on niitmata, laps on harimata, kasimata, näljas ja paljas. Pangalaen mitu kuud maksmata ja konto arestitud. Aga mees ajab endale roosad liibukad jalga ja põrutab homoklubisse liputama. Naine tirib oma pekkide peale vikerkaarekarva topi, võrksukad ja miniseeliku ning läheb litsi lööma. Peaasi, et mõlemad avavad kõik oma kehaavad ehk muutuvad avatuks ja lasevad sisse kõik, mis torust tuleb. HIV, pärasoolerebendid, viin, narkots, sotsiaaldemokraatia, kesiklus, reformierakondlus, radikaalne usuhullustus, bensiin ja tikud! Elagu avatus, sallivus, taharrush gamea ja hedonis(la)m, mõni €-rubla pealekauba! Hurraa, seltsimehed! Edasi kuristikku ja kaugemalegi! Laenates Vildet: plekktoru mööda igaviku poole, murumunad suus!

Selline on tõde, mida mõned isegi vaadates ei näe ega kuulates kuule.
Mõni ime ka - Daodejingis on öeldud:

viis värvi
silmad tuhmuvad
viis tooni
kõrvad nürinevad
viis maitset
keelgi tuimeneb...