neljapäev, 16. mai 2019

Libertarism vs liberalism

Nii, seltsimehed ja seltsidaamid, sedapuhku kõnelen teile libertaari ja liberaali erinevustest.
Libertaar pooldab vabadust. Liberaal väidetavalt ka, aga... Okei (teen siinkohal White Poweri märgi), katsun aeglaselt ja rahulikult seletada, nii et isegi kõige juhmim miilits aru saab. Võtan seletuse aluseks näitena ühe levinud nähtuse, sest kõiki igatmasti vähemusi ja muud sarnast pulkadeni lahates läheks jutt 39½-leheküljeliseks.

Libertaar on pigem konservatiiv (libertarismi on kuuldavasti peetud isegi konservativismi teatavaks äärmusvormiks). Tema poolest tehku teised mis ise tahavad, kuni see tema enda ja ülejäänute elu segama ei hakka. Piltlikult öeldes, näituseks allahikummardajad tegelgu oma niinimetet kultuuraga kuskil karumustika kandis asuvas kultuurikeskuses palju kulub. Trukkigu kitse, endal pommivöö süütenöör sädemeid pildumas, harrastagu omavahel päädenüsimist ja taharrush gamead, tagugu palvetades laupa puruks kasvõi 50 korda ööpäevas ning nõnda edasi... kuni nad seda avalikus kohas põliselanike ja turistide pääl ei rakenda. Veel parem, tehku seda oma kodumaal. Aga kui kõige sellega tullakse libertaari koju kohale, on nimetatul igatepidi (a)moraalne õigus kogu kamba vastu enesekaitset rakendada. Tsiteerides klassikuid: "Mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema!"

Liberaal arvab kah, et las vennikesed tegutsevad. Aga... siin on üks aga. Liberaal laseks kõike ülalkirjeldatut kasvõi avalikult teha, näiteks kuskil Helsingi Rautatientoril. Ja mitte üks tavainimene ei tohi köhida kah, pigem tuleks tolerastiat harrastada, asi igatepidi hääks kiita, aplodeerida ning "Korrata!" ehk "Bis!" röökida. Las vaesed seksuaalselt frustreeritud kõrbepojukesed natuke möllavad, näete ju, et kitselgi on mõnna-mõnna. Tundkem ikka empaatiliselt kaasa, sest nad on muidu toredad poisid, ainult et keset Saharat päevitamise ajal kukkus neile kuunatside Haunebu õkva lagipähe ja sellest ajast on kuplialune veits sassis.
Teisisõnu, vabadus on liberaalide arust vaid valituile, ülejäänute ülesanne on vaatepilti kohustuslikus korras nautida ja vahepääl kitsi, lambaid och muid pudulojuseid vajaduse perrä juurde kasvatada.

See kohustuslikkus pole muusääs minu väljamõeldis. Üks tuntud Vahtralehemaa veidrik nimega Justin Bieber... ptüi, ikka Justin Trudeau isiklikult on minu lollima arusaama ehk tõlgenduse perrä röökinud (tõsi küll, hoopis homode teemal), et tolerantsus ei tähenda ükskõikselt õlgu kehitades möödajalutamist vaid aktiivset omaksvõtmist ja endale eest ning tagant sisse laskmist. Teisiti väljendades, kobi aga mošeesse, vikerkaareklubisse ja veganite palvekoosolekule hurraa karjuma, kuigi ise oled hoopis Lendava Spaghettikoletise usku, nekrofiil ja mullatoiduline.

Võtsin selle teema käsile, kuna meenus, kuidas paari kassikooli ajupestud "haritlasega" sai ammusel a'al väheke vaieldud. Nood ohmukesed väitsid, et libertarism on lähedane sotsiaaldemokraatiale - no tule Issand Kurat appi, määnne harimatus! Sots kui liberaali äärmusvorm pooldab süvariiki (todasama, mida Mart Helme kuskil ministeeriumi keldris otsis). Libertaar pooldab pigem vähem riiki ja vähem riigi sekkumist inimeste omavahelistesse suhetesse (lähedane anarhismile).

Tegelikult tekib küsimus, miks liberaale üldse nii nimetatakse, kui vabadusega (liber, libertas) ainult pooleldi tegu om? Soovitaks nimevahetust, muidu on tegu inimeste eksiteele nügimisega. Oleks ma psühhiaater, siis kahtlustaks ka mingit tõsisemat sorti vaimset häiret - lõhestunud isiksust ja luulusid näiteks.
Sedapuhku siis todapidi.
Solvuge nüüd terviseks :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar