Palun siirduge istmikku!

Päris raske on midagi selgeks teha inimesele, kelle ilmapildi kitsasse raami mahub ainult must ja valge. Ei mingeid värve ega isegi halltoone. Klassikaline kolmandat võimalust välistav mandunud lääne mõttelaad.
Üks säänne loll nimelt väitis, et viisakus ei sõltu tingimustest, inimene kas on või ei ole viisakas. Todasorti piiratud inimlaadne loomake ei suuda näha vahepäälseid võimalusi, näiteks ignoreerimist või ringiga mööda minekut, kui ei taheta viisakust mittevääriva inimloomaga suhelda.

Röögin siinkohal näidisena kõikvärki agressiiv-pseudoviisakatest õhumüüjatest kaubanduskeskustes. Olen huvi pärast jälginud, kui nonde ligidal pingil koiba puhkan. Kõige viisakam inimene peatub, laseb endale augu pähe röökida ja lahkub mõne mõttetu kassihoolduselepingu või kloordioksiidi pudeliga kaenlas ning mitmesaja €-rubla jagu vaesemana. Järgmine, natuke vähem viisakas uurib kah, aga ei osta midagi ja õhumüüja jääb pika ninaga. Siis tuleb veel veidi vähem viisakas, kes tervitusele ainult tervitusega vastab ja edasi läheb. Tema sabas tuleb juba veelgi vähem viisakas, kes ütleb: "Lugupeetud härra/provva/preilna, palun siirduge istmikku!". Järgmine on päris jäme: "Käi persse!". Ja nii riburada edasi, ilmub näiteks tegelinski, kes lihtsalt tuhiseb neist tühisustest pilkugi pääle heitmata mööda. Aga kõige targem persoon ehk keskmisest arukam inimisik, tema üldse väldib õhumüüjaid, minnes näiteks teise ukse kaudu.
Okei-okei, eelnev polnud tegelikult vist päris sada prossa teemasse, tahtsin röökida ohhoopis sellest, et viisakust on mitmesugust, sõltuvalt sellest, millise persooniga parasjagu suhtled. On üliviisakus, on tavaline viisakus, on ükskõikne viisakus**, on jahe viisakus, on viisakuseks maskeeritud kurjus. Viiskümmend viisakuse varjundit. Ja lõpuks leidub ka inimlaadseid olendeid, kes mingeid viisakusi ära polegi teeninud. Poliitikud näiteks. Kapitalistid. Kremli ja Brüsseli kasulikud idioodid. Pröökavad "vähemused". Säänsed ei väärigi kena kohtlemist.

Muuseas, kujutasin viisakuslaste Jura Kolesovi ümmargusi sõnavõtte meenutava mulina pääle ette "võitle või põgene"* situatsiooni, millele nüüd lisas uitama läinud mõte veel ühe variandi. Viisakas inimene on nii üliviisakas, et ütleb väitsaga vehkivale terroristile tere, sätib ennast mugavamalt tapetavasse asendisse ja eemaldab tapmist segavad asjad, nagu käekott või paksem jope. Lõpuks viimse hingetõmbega kähistab veel: "Aitäh mahanottimise eest!"
Mis omakorda viis mõtted rassismi pääle. Viisakuslased tunnistavad ainult musta ja valget, nagu alguses juba mainisin. Ennast loevad nad mõistagi valgete hulka, aga näe, musti ei salli, erinevalt liberastidest-tolerastidest. Seega on viisakus olemuselt rassism.
Aga... Maailma rahvad ei koosne ainult mustast ja valgest rassist, on olemas ka kollane, lisaks sega- ja üleminekurassid.
Päris keeruliseks läheb kätte ära, mis?
Ah, ükskõik. Kallis lugeja, palun siirdu istmikku!

-----------------------------
* Tegelikult "võitle, põgene või tardu", aga antud juhul oli vaja kiiret näidet välistatud kolmandast. Õnneks on vähemalt igatsugu "sallivad" ka lõpuks tardumise avastanud, lastes seega end maha nottida, ilmselt õndsas lootuses viimselaupäeva ülestõusmisele.
** Äkitsi aitaks meelde tuletada, kes ütles: "Viisakus on hästi maskeeritud ükskõiksus"...